„Ähtäri 2014“ 6. seeria kokkuvõte

Kohe pärast hommikusööki lähevad eestlased koos Katriina, Ari ja perepoeg Mikkoga uue sauna juurde mullatöid tegema. Ilm ei tõota head, aga siiski enne õhtupoolikut vihma ei tule. Hakatakse rajama aluspõhja kivist käiguteele, tasandatakse mullapind ning külvatakse muruseeme. Ootamatult ilmub tegevusse ehitusmees Immo. Tema olemasolu on küll ka varem kahtlustatud, sest päevasel ajal on nähtud sauna juures parkimas üht Opelit. Immo ehitab hetkel hoonele terrassi. Saabub lõuna. Majja on ilmunud vahepeal ka uued külastajad. Pärast lõunasööki annab Katriina eestlastele Volkswagen minibussi võtmed, poenimekirja, 50 eurot ning läinud nad ongi...

Katriina, Janno ja Mikko

Kätlin

Janno ja Mikko

Kätlin, käru ja reha

Ari ja Mikko

Uued õlled poelettidel :)

5. päev: Koerad ja koristamine

Pildid ütlevad küll rohkem kui 1000 sõna, aga alustuseks siiski natukene tänasest päevast. Hommikusöök ikka kell 8:30 koos teiste külastajatega. Sel ajal kui meie nõud pesime, laua koristasime ja köögi korda seadsime jooksis maja külastajatest tühjaks. Kokku tegi sääred 10 inimest ja täna polnud ka uusi oodata. Edasi oli kavas tubade ning mõningate üldruumide koristamine. Seejärel küsis Katriina, et kas mul on autojuhiload? Jaatav vastust tähendas, et ma läksin linna tema pojale (Mikko) järele. Siis algasid mul koos temaga labidatööd järve ääres asuva uue sauna juures. Üks äravoolu toru oli vaja maa sisse kaevata ja jalgtee rajamisega tegime ka algust. Pärast hilist lõunasööki saabunud vihma tõttu meie tööd seal täna enam ei jätkunud. Õnneks mõni aeg hiljem vihm taandus ning meil õnnestus Kätliniga üks rattasõit Ähtari keskusesse ja tagasi teha.

Ah jaa, koerad ka... neid on siin pererahval kaks. Üks 1-aastane pisike pirtsakas preili ja teine 10-aastane nunnu „lammas Shaun“. Kätlinile meeldivad mõlemad!!! J Püsivalt elavad koerad ikka pererahva enda kodus, aga ei lähe päevagi mööda, kui ei kohtaks neid siin majas ja ümber maja ringi liikumas. Tegelikult on siin olemas ka päris lambad, tervelt 11 tükki. Mitu korda olen kuulnud perenaist lastega peredelt küsimas, et kas nad on juba lambaid vaatamas käinud...

Lugege siis kõike Teie oma lambad ka kokku ja head ööd!!!

"Lammas Shaun" ehk Peppi (kuulmise järgi)

Ja nüüd Ähtäri`sse

Mullatööd

Loe lambad kokku!!!

Selfie

Imeb

Voodipesu

"Toilet Duck"

Kaks koera

Preili Lily

4. päev: Ratataaaaaa...

Täna läksime hommikust sööma nagu teised külalised, kõik oli juba valmis tehtud ning võisime esimesena alustada. Pärast oli tavapärane koristus. Kätlin jäi veel nõusid pesema, kui mind saadeti lahkujatest tühjaks jäänud tubasid koristama. Hiljem liitus ta minuga. Umbes kella 12ks olime lõpetanud.

Selle asemel, et siis vabadust nautita, oli vaja endale uus projekt nimega „Jalgrattad“ programmi võtta. Kuna oleme siin ilma autota, siis sooviks vahepeal omapäi ka liikuma saada. Küsisin perenaiselt, kas neil leidub juhuslikult mõni vaba jalgratas, mida saaksime laenata. Selle asemel, et 2 töötavad jalgratast saada, saime kokku 4 räbalat (kaks siit ühest kuurist ja kahel käisme järel pererahva kodus). Seega oli päeva teine pool sisustatud. Lõpuks läbi pingutuste õnnestus nendest ikka kaks enam-vähem liikuvat isendit kokku saada.

Õhtul ootas mind ees Lõuna-Ameerika jalgpalliõhtu teleka ees. Kahe mängu vahele sobitasin kiire sauna ja supluse külmas järvevees. Minu kaasmaalane otsustas enamuse sellest ajast panustada uneteraapiale. :)

Kett Soome moodi

Hommikusöök

Kas on terve või  katkine rehv?

Tühjad pihud

Jaan Kirsipuu (pilk tagarattale!!!)

Pärast sauna

3. päev: Juolukka ja Puolukka

Oli tihe päev. Kui 8:30ks kööki läksime oli perenaisel puder pliidil juba valmis. Kiirelt kõik ülejäänud asjad (toit ja nõud) ka lauale. Kella 9ks oli kahel öömajalisel hommikusöök tellitud.

Sõime ise, koristasime nõud ja siis päeva soojenduseks ootas ees üks külalistest tühjaks jäänud tuba peamajas.

Pärast seda Katriina autosse (õigemini mini-bussi) ning sõitsime teisele poole järve kahte maja (mökkit) koristama. Need asusid siit umbes 5-6 kilomeetri kaugusel Ähtari keskuse vahetus läheduses. Kohale jõudes ilmus meie teleseriaali täna juba teine uus tegelane. Esimene neist ilmutas pärast hommikusööki köögis - üks naisterahvas, kes hakkas küpsetama saiakesi ja ettevalmistama toitu õhtuks. Teine mõningate nähtavate tätoveeringutega kaetud kuuekümnendates aastates naisterahvas (ka Katriina abiline vastavalt vajadusele) askeldas juba ühes majas. Kõigepealt siis esimene majake korda ja kohe sinna otsa teine. Pidevalt oli meid ühe mökki peal tegutsemas (loe: koristamas) vähemalt 3 inimest. Alguses käis perenaine mingi aja ära ja hiljem lahkus abiline.

Tagasi tulles saime korra Ähtari keskuses poest läbi käia, nägime auto aknast pererahva maja (asub samuti Ähtari keskuse juures) ja samuti teeääres luigepere jalutamas.

Tagasi staapi jõudsime umbes kell 15:30. Õnneks oli Katriina abiline meile toidu valmis teinud. Kõht oli juba jube tühi.

Kohe pärast ootas ees meie õhtune etteaste. Kella 18ks pidi saabuma 8 liikmeline grupp suitsusauna ja nn Lapp Kota`sse (hütti) õhtustama. Meie ülesandeks oli kõik vajalik kraam (nõud ja toit) sinna tassida ning külalistele erinevaid vorstikesi grillida.

Tänase tööpäeva lõpetasime kell 18:45.

Juolukka

Puolukka

Puolukka (seest)

Luigepere

Lapp Kota

Lapp Kota (seest)

2. päev: RABARBER

Kätlinil ei olnud lihtsalt sõnu ja siis ma pean täna jälle ise kirjutama...

Kuna me paistsime eile õhtuks vist üsna väsinud olemisega ja hommikusööki kellelegi täna pakkuda polnud vaja, ütles Katriina eile, et homme hommikul saate kauem magada. Meil jõudis vist mõlemal peast läbi käia, et nüüd tuleb magus uni vähemalt 10-11ni :) Tegelikult tähendas see seda, et pidime olema kella 9ks platsis.

Minu äratuskell tirises 8:00 ja väikese võitlusega vedasin ennast 8:15ks voodist välja. Pärast hommikusööki oli meie esimeseks ülesandeks siin rabarberite tükeldamine. Perenaine vedas meile järjest uusi rabarbereid ette ning meie muudkui tükeldasime ja ämbrid aina täitusid. Kokku sai neid vist seitse. Siis läks Katriina mingi tundmatu nimega linna (vist oli Alavus) rabarberitest mahla tegema. Ta pidi tagasi jõudma kella 4 paiku. Meile ei tähendanud see mitte mõnusat äraolemist vaid hoopis umbes 3,5 tunni pikkust koristamist peamajas. Selle aja sisustasid kõik üldruumid ja üks magamistuba. Meil on veel pikk tee minna, et muuta see tegevus siin enda jaoks ökonoomsemaks ja sujuvamaks.

Katriina jõudis tagasi kell 16:30. Siis hakkasime ühiselt endale toitu valmistama. Selleks ajaks kui söödud ning enda järel koristatud saime oli kell märkamatult saanud 18:30.

Hetkel on peamajas kokku ainult neli inimest. Kaks poolakat ja täna tulid juurde kaks soomlast. Eile hilisõhtul/öösel lahkus üks Poola mees, kes on Ari jaoks sisuliselt äripartner. Ta on aidanud siia saata juba mitmendat aastat kalameeste gruppe Poolast. Üks grupp on korraga nädal aega ja siis tuleb järgmine. See nädal peaks olema nö kevadhooaja viimane ja järgmised saabuvad jälle Septembrist. Need kalamehed elavad teisel poole järve asuvas kahes majas (mökkis), mida meil pole olnud veel au külastada.

See peamaja, kus on meie põhiline tegevuspaik on üle saja aasta vana. Sinna sai oma väikese toa ka Kätlin. Mina pesitsen kõrval asuvas veel vanemas majas, kus on vastukaaluks oluliselt suurem tuba. Nobedate näppude (kiire reageerimise) vooru võitis Kätlin ja tegi esimese valiku :)

Tükeldatud rabarber

Kätlini tuba

Janno tuba (vaade 1)

Janno tuba (vaade 2)

Peamaja suur tuba/söögituba

Peamaja

"Janno maja"

1 päev: buss-takso-laev-tramm-rong-rong-auto

Meie rännaku esimene päev algas juba eile, kui Kätlin Pärnust ja Janno Tartust bussiga pealinna saabusid. Saabumisaeg oli mõlemal arvestatud 20:30 paiku, et siis koos hostelisse liikuda. Pasta õhtusöök Vapianos ja esimene öö toanaabritena möödusid rahulikult. 

Varajane äratus kell 5:40 ning kell 6:25 ootas meid maja ees takso, mille pagasiruumis oli kast värsekeid maasikaid (järelikult Maasika Tulika Takso). Igal juhul võttis see kast piisavalt ruumi, et üks kott meie rohkest pagasist tuli auto tahaistmele paigutada. Sadamas pagas maha, taksojuht haaras kastist ühe maasika ning asus teele järgmisi kliente teenindama. 

Kell 7:30 asus Tallinki laev teele koos Hispaania turismigrupi, jaanipäeva lõpetanud Kalevipoegade ning teiste tuvastamatute isikutega. Kaks tundi siledat merd ja olimegi Helsingis. Kindlasti tasub veel mainimist, et vaieldamatult kõige suurem kohver laevas kuulus Kätlin Nõmmele. 

Sadamast liikusime nr 9 trammiga raudteejaama, kus ootas ees ca 3 tunnine paus enne rongi väljumist. Selle aja veetsime kiirtoidu restoranis nimega Burger King, millel on arvatavasti lähinaabruse kõige kõrgemad kaarlaed. Siis saabus esimene tagasilöök... :) hetkega lendas Kätlini jook põrandale. Õnneks ei olnud lapiga poissi Jesse`t vaja kaua oodata, jalgealune oli mõne hetke pärast kuiv. Tunnike hiljem varajase ärkamise tõttu unine Kätlin vaatas, mõtles ja ütles: „Issanda loomaaed on ikka kirju“ :)  See oli suunatud siis ringi liikunud inimestele...

Kell 13:06 väljus rong Helsingist Rovaniemi suunas. Meie peatus (Seinäjoki) saabus kell 16.30 (graafiku järgi pidi see olema 16:26). Seega jäi meil kõigest 4 minutit et jõuda Ähtari rongi peale. Kiirelt trepist alla ja siis jälle trepist ülest. Meie liikumist aeglustas ühe tüdruku mega suur ja raske kohver, aga saime hakkama. :) Kell 17:30 jõudsime Ähtarisse ja mõne minuti pärast saabusid meile autoga vastu perepoeg ja peretütar. Üks lühike peatus kohaliku pizzakoha ees ja siis umbes 5 km autosõitu ja olimegi kohal. Saime tuttavaks perenaise Katriina`ga ja peremehe Ari`ga. Õhtusöögiks pakuti meile pizzat ja lisandiks värsket salatit ning magustoiduks jäätist. Pärast lühikest suhtlust võib öelda, et esmamulje inimestest ja kohast on väga hea. Homme siis juba täpsemalt kõigest siin...

Tagasilöök Burger King`is

Kätlin ja tema kohver

Burger King Helsingi raudteejaamas

Noh Gena, läheme...

Mahub või ei mahu?

Selfie

6 päeva jäänud...

25.06-15.07.2014 on Kätlin ja Janno praktikal Soomes Hyvölän talos