Vihmane päev, kus pigem oleks
jäänud hommikul voodisse...
Õhtuks tekkis meil mõlemal selline
tunne, et aitab küll... eks ole juba nähtud ja tehtud ka siin. Väga
avastamisrõõmu päev ei pakkunud, pigem ikka need ühed ja samad rutiinsed
tegevused. 8:30 hommikusöök (mis tavaliselt on perenaisel juba lauale valmis
pandud), nõud puhtaks, asjad kappi. Külastajad lahkuvad... sisuliselt täis
olnud peamaja jooksis jälle tühjaks. Ees ootas tubade koristamine... must voodipesu
välja, tolmuimemine, puhas voodipesu tuppa ja uuesti voodid vaja valmis teha. Ja
siis veel need väikesed lastevoodid ka, millele pole koguaeg leida õiges mõõdus
padjapüüre, tekikotte ning linasid... tihti vaja kombineerida. Koridorid, wc-d
ning duširuumid ka korda. Kätlinil tekkis kahtlus, et ühes duširuumis lekib
äravoolutoru... loodetavasti siiski mitte. Eks hoiame silma peal ja kui ikka
tarvis, siis laulame Katriinale...
Kõige tüütumad on need üheöö
külastajad. Väga nõme on ennast näha jälle samas toas koristamas, kus juba eile
viibisid. Nagu ma aru sain, siis see on tavaline... enamus kliente ööbib
peamajas 1-2 ööd.
Vahepeal käisime koos Katriinaga
pesu pesumajja ära viimas ning kiirelt toidupoes. Varud vajasid täiendamist. Hommikul
pakkusime välja idee, et teeks vahelduseks hoopis pastat. Seega valmistasime täna
meie lõunasöögi pererahvale ning endale – koorene pasta kanaga + värske salat.
Jälle nõud kapist välja, pärast puhtaks ning uuesti kappi tagasi. See on saanud
juba Kätlini „lemmiktegevuseks“.
Üks tuba jäi veel hommikust
koritamata ning üks vana maja tuba vajas ka tolmuimejat. Pärast vaatad kella,
mis on märkamatult saanud juba pool kuus...
Ühtepidi on tore olla siin nagu
pereliige, aga teistpidi jääb jälle natukene privaatsust vähemaks. Tekib tunne
nagu oleks koguaeg tööl, kuigi õhtuti on ikka vabad olnud. Samas ei kahetse
grammigi, et sai siia tuldud. Väga huvitav kogemus ning see kestab kõigest 3
nädalat, millest üks on juba tehtud.
Õhtu lõpuks oleme jälle õnnelikud
J
Tänase päeva laul:
No comments:
Post a Comment